Luohkát 3-4

Muitinspealut

Muitinspealuiguin oahpahuvvojit árgabeaivve frásat ja ságastallamat suohttasis vugiin. Muitinspealu bajábealde lea gažaldat ja vástádus, maid sáhttá maid guldalit, omd. Man ivdnái biila lea? Vástádussan lea Biila lea ...
Oahppi álgá dasto ohcat ivdnebáraid (ruoksat, alit, fiskat jna.)

Muitinspeallu ivnniid birra: Man ivdnái biila lea?
Muitinspeallu ivnniid birra: Man ivdnásaš biila lea govas?
Muitinspeallu nummiriid birra: Galle spáppa dus leat?
Muitinspeallu, logut 10-18, ruhta: Man ollu dát máksá?
Muitinspeallu diimmu birra: Man ollu diibmu lea?
Muitinspeallu diimmu birra: Man ollu diibmu lea?
Muitinspeallu diimmu birra: Galle áigge don bohtet?
Muitinspeallu postposišuvnnaid birra: Gos spábba lea?

Ándde sohka
Ándde sohka-materiálain sáhttá oahpahallat jurddakárttaid vuođul fuolkevuohtasániid. Váttis sánit lea jorgaluvvon suomagillii. Dát materiála lea dahkkojuvvon bihttáspeallovuđđui.
Ándde sohka

Vahkubeaivvit ja jándoráiggit
Vahkubeaivvit ja jándoráiggit-materiála gieđahallá govaiguin ja govvosiiguin vahkubeivviid ja jándoráiggiid. Njálmmálaš bargguid sáhttá geavahit ságastallama vuođđun.
Vahkubeaivvit ja jándoráiggit

Alfabehtaortnet
Alfabehtaortnet-materiála heive geavahuvvot 3. luohkás bajás. Materiála lea buorre doarjjan, go hárjehallá bidjat sániid alfabehtaortnegii. Materiálas leat mielde njálmmálaš bargobihtát.
Alfabehtaortnet

Almmiguovllut
Almmiguovllut-materiálain sáhttá hárjehallat almmiguovlluid bihttáspealuiguin. Amas sánit leat jorgaluvvon suomagillii. Materiála heive geavahuvvot 3. luohká rájes. Erenoamáš bures dat heive geavahuvvot ovdal eanandieđu oahppadiimmuid, go fáddán lea kárta ja almmiguovllut.
Almmiguovllut

Jagiáiggit ja mánotbajit
Jagiáiggit ja mánotbajit-materiálas oahpahuvvojit jagiáiggit ja mánotbajit miellagiddevaš vugiin máŋggalágan govaiguin. Dat heive geavahuvvot juo álgooahpahusas, go oahppi máhttá lohkat. Materiálas leat mielde njálmmálaš bargobihtát, maid vuođul sáhttá ságastallat.
Jagiáiggit ja mánotbajit

Sátneluohkát
Sátneluohkáid oahppama lassin oahpásmuvat maid 24 sámi cizážii. Cizážiid namahusat leat maid dáro- ja suomagillii.
Sátneluohkát

Cealkkaoahppa
Cealkkaoahpas oahpat suokkardallat earálágan cealkagiid ja lađastallat cealkagiid. Oahpat dovdat earálágan cealkkalađđasiid. Lassin oahpásmuvat maid 60 sámi šaddui.
Cealkkaoahppa

Synonymat
Synonymabargguiguin sáhttá oahpahallat synonymaid sihke sániid nuortasuopmaniid ja oarjesuopmaniid mielde. Barggut heivejit maid oahppiide, geat lohket sámegiela vieris giellan. Synonymat ja eará sánit leat jorgaluvvon maid suoma- ja dárogillii..

Synonymat

Luondogirji
Luondogirjji barggut gieđahallet ee. šattuid, ealliid ja biologiija doahpagiid. Ulbmilin lea oahpahit luonddu áššiid jurddakárttaiguin, main amas sánit leat jorgaluvvon suomagillii. Barggut leat dahkkojuvvon bihttáspeallo- ja muitinspeallovuođuide. Muhtin materiálaide gullet maid bargobihtát.

Bihttáspeallu: šattut 1
Bihttáspeallu: loddelávddi lottit
Muitinspeallu: loddelávddi lottit

Logut, ivnnit ja govvosat
Bihttáspealuiguin sáhttá oahpahallat loguid, ivnniid ja govvosiid suohttasis vugiin. Materiála heive maid vierisgielagiidda.
Lohkomeari ovdanbuktin

Ortnega ovdanbuktin
Ivnnit ja govvosat

RIEKTAČÁLLIN
Riektačállinbarggut leat oaivvilduvvon vuosttažettiin olbmuide, geaid eatnigiella lea sámegiella. Bargguin leat sánit, mat leat lohkkojuvvon Badje-Deanu-Kárášjoga suopmaniin. Oahppi gánneha dadjat sániid iežas suopmana mielde, vai fuobmá jietnadeame ja čállima erohusa.

Riektačállin 1
Dáin bargguin hárjehallojit čuovvovaš áššit:
- h-bustáva čállin
- bustávaid c, č, š, z ja ž čállin
- vokálaid ja diftoŋggaid čállin
Riektačállin 1

Riektačállin 2
Dáin bargguin galgá čállit sáni cealkagii. Teavsttat gieđahallet lottiid.
Riektačállin 2

Vearbbaid preseansa ja imperfeakta
Vearbasojahusbargguin leat mielde oahpahusoasit, sojahanminstarat, ovdamearkkat, hárjehusat ja iskosat. Materiála lea oaivvilduvvon vuosttažettiin eatnigielagiidda 3. luohkás bajás, muhto dat heive maid oahppiide, geat lohket samegiela vierisgiellan dahje nubbin giellan. Bargguin leat valjis ovdamearkkat, mat leat jorgaluvvon maid suoma- ja dárogillii. Álo go oahppi sojaha vearbba, son oažžu oaidnit vearbba olles sojahanminstara.

Bárrastávval vearbbat
Bárahisstávval vearbbat
Geassásanvearbbat

Substantiivvat ja kásusat
Digitála materiálaiguin sáhtát hárjehallat substantiivvaid sojahusa, oahpahallat dovdat kásusiid sihke guorahallat kásusiid geavahusa. Digitála materiála buktá ovdan substantiivvaid sojahusa erohusaid nuortasuopmaniid (omd. Kárášjohka, Ohcejohka ja Deatnu) ja oarjesuopmaniid (omd. Guovdageaidnu ja Heahttá) gaskkas. Materiálas leat mielde oahpahusoasit, sojahanminstarat, bargobihtát sihke digitála iskosat. Materiála heive vuolleskuvlla bajimuš luohkáid rájes gitta universitehta dássái.
I Bárrastávval substantiivvaid sojahus
I Bárrastávval substantiivvat: kásusiid dovdan ja geavahus
II Bárahisstávval substantiivvaid sojahus
II Bárahisstávval substantiivvat: kásusiid dovdan ja geavahus
III Geassásansubstantiivvaid sojahus
III Geassásansubstantiivvat: kásusiid dovdan ja geavahus

Substantiivvat
Substantiivvat-digigirjjážis oahpahuvvo nomeniid juohku ja sojahus. Oahpat maid sierranamaid ja goallossániid birra. Dán digigirjjážis lea juohke ášši birra vuos oahpahusoassi sojahusminstariiguin ja dasto bohtet bargobihtát. Oahpat dovdat sadjehámiid(=kásusiid) ja sojahit buotlágan substantiivvaid.
Substantiivvat-digigirjjáš heive geavahuvvot vuolleskuvlla bajimuš luohkáid rájes oahppiid čehppodaga mielde.

Substantiivvat